kolmapäev

käisime väikse stennu sünnipäeval laulasmaal, kus natuke oli ka eve sünnipäev, kes on juba päris vana laps..

tegu oli ikka tõelise lapse sünnipäevaga, kus olid vinkud ja morss ja kartulisalat ning vahukoorekook, mõeldud oli ka suurte inimeste peale ning seal oli head spritserit ja napoleoni kooki ka..

tegelikult on väiksed lapsed ju ka armsad, kui nad on nunnud ja head ja sõnakuulekad ja teevad armsaid asju, aga paraku on see pigem erand kui reegel, et väike laps 24/7 selline on :)
iseenesest on neid vaffa vaadata, kuidas nad askeldavad, mängivad ja sa ei pea muretsema, et ta kuskilt alla ei kuku, haiget ei saa, teisi ei kiusa või teised teda ei kiusa...oled kõrvaltvaatleja.

ja kui aega saan töö kõrvalt sirvin uuesti rehepappi. keegi oskab head raamatut soovitada?