traditsioonid vs rutiin

rutiin on asi, mida ma absoluutselt ei kannata..see on jube, teada värk. aga viimasel ajal olen hakanud üha rohkem hindama traditsioone, kas siis traditsioonilised õhtusöögid sõpradega korra kuus või lauamängukad või saunaõhtud või igakuised väiksed meelespidamised ühel kuupäeval või kõik need muud asjad. viimasel ajal on traditsiooniks saamas omamoodi ja kummalised nädalavahetused :p..neis küll iseenesest pole mingit rutiini, peale pisiasja, et nad kõik on nii omamoodi (= möödunud nädalavahetus näiteks algas asjade kiletamisega kodus, millele järgnes aliase õhtu, suht omamoodi. alias polnud, aga kiletamine oli. laupäev oli üldse kreisi, minni numminaator kodu ja jürkapoisi sünna ja hiljem linnas (viimane osa oli ka suht tavaline tegelt)..
igatahes, traditsioonid tekitavad kindlustunnet..mis samas on tiba rutiine mõnikord, aga selles kontekstis on see hea..isegi väga hea. turvaline.
nüüd on veel jõulukad, sõprade ja pere aeg..jammi.. ja siis juba aastavahetus (ime, meil on plaan juba üle kuu aja..ennekuulmatu).. aastavahetusega kaasnevad igasugused põnevad lubadused ja diilid jne...ägesh.. needki omamoodi traditsioonid.
ühesõnaga, ruttin ei võrdu alati traditsiooniga ja vastupidi.
m.o.t.t