ärrituvus

leidsin huvitava jutu:
"Viha
Viha on meie mina kaitsereaktsioon siis kui me tunneme, et meie sisemised piirid on lõhutud, et meie territooriumile on sisse tungitud. Viha võib väljenduda „ei“-na ebaõigluse või meie õiguste rikkumise puhul.
Õigustatud viha on lühiaegne, ootamatu ega vaja selgitusi. Tõeline viha ei teki ilma põhjuseta. Väljendades oma viha näitad, mis sinu arvates on sobimatu ning kaitsed oma terviklikkust.
Viha on ühiskonnas kõige vähem sallitud tunne ja seega ka kõige allasurutum."

no mai tea, mina olen ikka küll kergesti ärrituv viimasel ajal. ei saa öelda, et vihastun koguaeg, see oleks vale, sest viha on ikka selline sügavam tunne.. ma lihtsalt ärritun, ütlen (loe: vahel ka karjun) välja ja unustatud ta ongi..tuju jälle hea.
sessuhtes, et mingi hetk hoidsin kõike endas..et tahtnud pähhisti öelda inimestele..seeläbi need negatiivsed tunded kogunesid.. ja teinekord sai keegi mingi pisivea pärast mult kohe suurematsorti kurjustushoo oma peale.. ja paraku olid need alati kõige lähemad inimesed. ei ole praktiline :) seega nüüd see, kes mind ärritab... kuuleb ka sellest. kohe!
tauno küll arvab, et peaks oma viha/ärevust ravima minema :D aga ei, ei kavatsegi. mulle meeldib.
ja see osa seal jutus, et see on mingi minakaitse staff..minu puhul küll pole. ma niisama ärritun ka..no peaaegu, mitte ikka päris, just for fun. eriti liikluses. oi jah, mitu korda olen ikka autost välja läinud ja üritanud selgitada, et sõitku platsi peal, kui mujal hakkama ei saa :p
ja kokkuvõtvalt, kallis tauno..minu viha on lühiaegne, ettenägematu ja ei vaja selgitusi, nagu see tark jutt ütleb..on see õigustatud viha :p
seepärast viimasel ajal koguaeg mingi näerunägu olengi, et mul pole ühtki grammi kogunenud viha, vimma ja muid jamasid..kõik on kohe ära läinud, välja elatud... ja unustatud :p

okei, ühe möönduse peaks tegema..venelaste osas vajan ma ravi, sest mai suuda..lihtsalt ei suuda, kuidas ma neid jälestan... tunnen, kuidas ülbeid venelasi nähes mul silme ees läheb mustaks, kõrvus viniseb..kaotan enesevalitsuse..selline ehtne afekti seisund tekib. seda oleks vaja vbl ravida, aga niikaua kui ma ühtki venelast päris ära pole killinud, ei näe hädavajadust.
tegelikult samad nähud kehtivad ka pisiärrituste puhul..tunnen, kuidas adrenaliin kasvab..ja pean midagi ütlema v tegema.. =)

aga südames olen hea, ei väsi seda kordamast :)