kuhu kõik aeg läheb?

alles lõpetasin gümnaasiumi, tegelt alles suudlesin ju esimest korda või noh.. alles läksin ju kooli ka ja üleüldse. ma ju allesalles sain taunoga tuttavaks ja venda ju ka ei saanud väga ammu. no kurjam, tegelikkuses on gümnaasiumi lõpetamisest kohe 5a möödas ja suudlusest pea 10a ja musi sain juba lasteaias :) kooli läksin ju 91a ja taunot tunnen varsti 3a ja venna sain siis, kui olin neli ja pool... need on sellised üldised ja suuremad asjad, aga näiteks see aasta, täna on juba märts, see ei ole okei, sest alles oli aastavahetus.. või mu meelest see oli nagu üleeile, kui apollo herlingu juurde viisime, aga tegelikult on sellest varsti..appi 2 nädalat möödas v?! pärnust tagasi sõites tuli mul kohe päris hirm peale, kui arutlesime teemal "kui kiiresti aeg läheb?", täpselt veel ei tea, kuhu ta läheb.. aga läheb. õudne, varsti peaks ju abielluma ja lapsi saama :/ ja varsti vaatan, et alles oli kui ise lapse sain, nüüd on juba lapselapsed. kohutav! tahaks ajale stop öelda, tahaksin olla 22-23 aastane vähemalt viis aastat veel.

tegelikult on mul vaffa elu, tegemisi palju, toredad inimesed ümber, aga aega tahaks rohkem. mind aitaks, kui ööpäev oleks kasvõi 4-5h pikem, saaksin seda aega veeta inimestega, kes mulle meeldivad. saaksin rohkem aega endale kulutada. niisama nautida. paraku pole minu võimuses seda 24h muuta, oma päevakava saan ainult muuta :) oleksin isegi nõus uuesti gümnaasiumisse minema, see oli ju ka muhe aeg. midagi muuta minevikust ei tahaks või kui isegi tahaks, siis on mõttetu mõelda asju, mis on valesti tehtud v tegemata jäänud, aega ju tagasi ei pööra. tuleb tulevikus paremini teha. ja olen lõpuni veendunud, et kõik asjad juhtuvad mingi põhjusega ning on millekski head.

ja mu üks moto on:

Elu ei tohiks olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, shokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha kasutatud ja kulunud ning karjuda "Issver, milline reis!!!"