ulme
näedsasiis, ka mina leidsin oma bloggi üles, suuresti tänu minnile, kes mulle sellekohase lingi saatis ;)
juudas.. vahepeal on nii palju muutunud, kõik on muutunud, sellest ei tahakski siinkohal pikemalt rääkida, niigi raske uuesti blogijärjele saada (ei luba, et see õnnestub, aga proovin).. ühesõnaga kõikkõik on uus oktoobrikuus, õnneks või kahjuks siis.. osadest asjadest on kahju, osade üle hea meel (elukoht, töö, kool, suhted).. see aeg on vähemalt näidanud palju selle kohta, kes on tõelised sõbrad.. sõbrad ei ole kõikõik uued jubeõnneks :)
aga mul meenus hoopis põnev vahejuhtum. tegin täna strateegilise vea ja läksin stokmanni hulludele päevadele, a mul ei ole ühtki teist poodi lähedal. igatahes, olin toidupoe osas ja märkasin hullunud ostumaniakk-naist (tunneb ära selle järgi, et naine lükkab kahte üleajavat käru enda ees)... naise pilk jäi seisma suurel sildil "täna odavam", all oli hind 19.90, naine krabas kohe purgi pihku (selline stiilne purk, musta paberiga ja kuldse kirjaga, ilma piltideta) ja pikema süvenemiseta toppis kärusse. mees siis küsis lõpuks naiselt: "mis see on?", mille peale naine vastas lahedalt: "ma ei tea, mingi konserv vist, a see maksis kõigest 19.90 ja on nii suur", mees siis võttis purgi pihku ja luges tiba ja ütles siis: "see on ju koeratoit, meil pole isegi koera!". see hetk ei suutnud ma enam oma naeru tagasi hoida, inimesed on ikka uskumatud, ma vahel hullun riietepoes nii (nagu slovakkias juhtus), aga ka siis ei loobi ma valimatult asju korvi..dziisõs..
vot.
aga mai oskagi rohkem midagi öelda. õhtul lähen mingile saunamullivannipaartile, kui on vaffa, siis kutsun teisi sõpru ka sinna, mingi uus koht pidi olema..
igatsen :)
marge
juudas.. vahepeal on nii palju muutunud, kõik on muutunud, sellest ei tahakski siinkohal pikemalt rääkida, niigi raske uuesti blogijärjele saada (ei luba, et see õnnestub, aga proovin).. ühesõnaga kõikkõik on uus oktoobrikuus, õnneks või kahjuks siis.. osadest asjadest on kahju, osade üle hea meel (elukoht, töö, kool, suhted).. see aeg on vähemalt näidanud palju selle kohta, kes on tõelised sõbrad.. sõbrad ei ole kõikõik uued jubeõnneks :)
aga mul meenus hoopis põnev vahejuhtum. tegin täna strateegilise vea ja läksin stokmanni hulludele päevadele, a mul ei ole ühtki teist poodi lähedal. igatahes, olin toidupoe osas ja märkasin hullunud ostumaniakk-naist (tunneb ära selle järgi, et naine lükkab kahte üleajavat käru enda ees)... naise pilk jäi seisma suurel sildil "täna odavam", all oli hind 19.90, naine krabas kohe purgi pihku (selline stiilne purk, musta paberiga ja kuldse kirjaga, ilma piltideta) ja pikema süvenemiseta toppis kärusse. mees siis küsis lõpuks naiselt: "mis see on?", mille peale naine vastas lahedalt: "ma ei tea, mingi konserv vist, a see maksis kõigest 19.90 ja on nii suur", mees siis võttis purgi pihku ja luges tiba ja ütles siis: "see on ju koeratoit, meil pole isegi koera!". see hetk ei suutnud ma enam oma naeru tagasi hoida, inimesed on ikka uskumatud, ma vahel hullun riietepoes nii (nagu slovakkias juhtus), aga ka siis ei loobi ma valimatult asju korvi..dziisõs..
vot.
aga mai oskagi rohkem midagi öelda. õhtul lähen mingile saunamullivannipaartile, kui on vaffa, siis kutsun teisi sõpru ka sinna, mingi uus koht pidi olema..
igatsen :)
marge

3 kommentaari:
See on ulme :)))
Ma tükk aega kihistasin praegu seda koeratoidu-tädit, muhahahahaaa
joors truuuli,
herz.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
suhteliselt koomikarohke situatsioon oli jah ;p
mul on mure ka, näeme viimasel ajal häbematult (kohutav sõna) harva, peaks mingi traditsiooni (taas)elustama v midagi..et ikka regulaarselt saaks muheleda...
truuli jooors,
m.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht