Eurotrip

Nii ja nüüd eurotripist :) Taaskord laiskuse kiuste kirjutan seekordsest reisist blogis (natuke ka muidugi seetõttu, et omal hea hiljem meenutada jne)
Alustuseks võiks kohe mainida, et trip oli Vaffa (jah, suure algustähega). Erinevate kaalutluste tulemusena läksime lõpuks reisima kahekesi ja autoga, mis tagantjärgi tundub vägagi õige otsus :)
Reisi eesmärgiks oli näha võimalikult palju ehedat olustikku ja elu (mitte üksnes koguda vaatamisväärsuste punktikesi), külastada Krissut, süüa mandlimaiustusi, kanepikooki (nende juurde tulen hiljem tagasi), shopata jne. Parkimis ega ka muid probleeme ei tekkinud, kuna Pariisis seletas meile üks portugali kutt, et välismaalastele parkimistrahve ei saadeta ja nii me siis mõnuga seda teadmist ka praktiseerisime :) Tänama peaks ka inimest, kes meile navi loovutas, ilma selleta oleksime tõenäoliselt siiani kuskil maanteedel ning suur-suur tänu Krissule ja tema perele külalislahkuse eest!

Veidi üldisi andmeid:
Kestvus: 11 päeva
Läbitud riigid: 8 (Läti, Leedu, Poola – neid ei saanud ignoreerida, Saksamaa, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Luxenburg)
Kilomeetrid: u 6500
Raha: ikka kulus

Esimene päev
Öö veetsime Pärnus ja sõitu alustasime kell 9. Alguse said ka n-ö rämpstoidu päevad (Stati hot-dogid jne), lootsin seda ikka porgandite ja õuntega heastada, aga noh.. lootus pidi olema ju teadagi mis :)
Läti ja Leedu vurasime kohe läbi (need riigid juba varem läbi tuhnitud), aga siis jõudis kätte suur Poola, olen sealt varemgi läbi sõitnud, aga alati bussiga ja enamasti öösel.. see Poole on ikka paganama suur. Ja peale selle seal ei ole midagi: levi- pole; huvitavat loodust – pole; vaatamisväärsed ehitised – pole jne. Ainuke lahe asi, mida Poolas nägime oli meeletult võimas äiksetorm, mis meie lähedalt möödus, filmisime ka (filmisime üldse suht palju, kuna pildid ei anna kõike edasi). Kõige efektsem hetk oli siis, kui äike kuhugi elektrivärki sisse lõi suure kärgatuse ja valgussähvatusega ning linnas, kust läbi sõitsime, kustusid kõik tuled korraga ära. Kesköö paiku valisime välja ühe hotelli, kus nalja raha eest ööbisime. Hotell oli ilus, saime katusetoakese jne (Poolas pidid üldse hotellid korralikud ja väga odavad olema – meie kogemuste põhjal olid ka).
Ilm huvitab ka alati kõiki: Päev läbi paistis päike, auto andmetel oli õues sooja keskmiselt 28-30 kraadi. Peale päikseloojangut hakkasid paistma ka tumedad pilved ja edasist juba teate.

Teine päev
Peale hommikusi protseduure startisime taas kella 9 paiku, mis kujuneski igapäevaseks traditsiooniks. Jäänud oli veel tsipake Poolat. Soovitud pannkoogid asendusid poola mingi supi ja värske salatiga (meelt lohutas lootus saada varsti kanepikooki ja kurikuulsaid mandlimaiustusi). Kohtasin ka esimest inglise keelt kõnelevat poolakat, bensuka töötaja oli, suure tõenäosusega oli ta oma kandi ainus. Kuulasime isamaalisi (Koit jne) ja vanakooli eesti laule, mõnda laulsime (see on tugev liialdus) isegi kaasa. Tee äärest organiseerisime ühe muheda vanapapi käest omale mureleid. Muhe oli see papi seetõttu, et kui hakkasime temaga vene keeles rääkima (no mina muidugi ei rääkinud nagu võis arvata), siis ta pomises midagi poola keeles ja laiutas alguses käsi, jooksis siis autonumbrit uurima ja kui nägi, et oleme eestlased, mitte venelased, tuli kohe ladus vene keel. Mul muutus süda hellaks ja meel rõõmsaks. Ühesõnaga, lõpuks jõudsime Saksamaale ja päris kiirteedele, kus ei olegi kiiruspiiranguid.. mhmh. Esimesed pool tundi kujutlesin ette, kuidas ma seal oma rallikaga vuraks nii kiiresti, kui saaks (viimaste katsetuste põhjal sai spidomeetri järgi 230 km/h). Kohati oli seal ka kiiruspiiranguid, kus olid ka kaamerad ja noh, Kaido lootis, et äkki need nädalavahetuseti ei tööta (ma igaksjuhuks ikka lehvitasin neist möödudes.. viisakas turist ikkagi). Kuna peaaegu meie teele jäi Berliin, piilusime „korraks“ ka sinna. Tiirutasime linnas, vaatasime üle Brandenburgi väravad jne – üldiselt jättis Berliin hästi korraliku linna mulje, kuid midagi väga tagasitõmbavat mina sealt enda jaoks ei leidnud. Jätan nüüd paar linna ja kohta (üldiselt kesk-Saksa) vahele. Õhtul ületasime Belgia piiri (ühtki piiripunkti seal kandis enam polegi) ning vurasime Krissu (ja meie järgneva nädala) kodu poole. Veidi enne keskööd olime kohal ning vapper Krissu ootas meid ikka ära, teised (Anti ja Andre) olid juba magama läinud ning nendega kohtusime hommikul. Jagasime esimesed kiirmuljed ning vajusime voodisse ära.
Ilm: päikseline ja üle 25 kraadi

Kolmas päev
Puhkasime end mõnusalt välja ning hakkasime uurima, et kuhu me siis õigeti eelmine õhtu olime tulnud. Avastasime laheda kiikede ja batuudiga tagahoovi ning selle tagant karjamaa, kus siblisid valged lehmad ringi. Kuulsime oma meelest ka öökulli, ma veel mõtlesin, et eriti lahedad öökullid uhuutavad ööpäev läbi.. hiljem seletati, et need on metstuvid, kes sellist öökulli häält teevad ja pika peale pidi see päris tüütu olema :) Kuna üks võõrustajatest on sõjaväelane, siis oli meil ka lahe võimalus tutvuda kohaliku SHAPE (supreme headquarters allied powers europe) elu ja oluga ning otse loomulikult kohaliku poega.
Aa.. ja koht, kus olime asus Monsi külje all (u 60km Brüsselist), selline armas maakoht (kuigi mu meelest meenutas see Pääsküla või mõnd sellist lahedat eramajade rajooni), kuid seal pidi olema see maakoht. Krissu viis meid ka Monsi vanalinna, millest enamus aja veetsime poodides tuulates, sealt leidsin ka brändi/poe, mis sai mu lemmikuks ja kuhu mu jalad mind ise (päriselt) nii mõnedki korrad veel viisid (erinevates linnades). Aga peale selle nägime ära n-ö keskplatsi, mis on umbes sama suur kui meie raekoja plats, suure kiriku, mõnusa arhitektuuri jne. Koju tagasi jõudes ootas meid ees Anti valmistatud õhtusöök, mis oli tõesti maitsev. Mina proovisin kohalikku siidrit (ja tõesti, eestis müüakse jama) ning Kaido õlu. Tekkis ka kohaliku vahvli sõltuvus (pidi olema belgia rahvuslik maiustus), millest ma tagasi tulles ostsin poe tühjaks (no seal oligi siis vaid kuus suurt pakki). Kuulsime ka, et Eestis oli uputanud, meil oli mõnus ilm ja üle 20 kraadi.

Hollandi tripi esimene päev.. põhimõtteliselt võiks Hollandist eraldi sissekande teha, mulle niiiiii meeldis seal, aga püüan lühidalt. Enne külastasime veel Antwerpenit, mis on väga ilus Belgia linn. Hollandile kulus kaks päeva ning selle ajaga külastasime mitut linna ning püüdsime saada üldist muljet – mulje oli super. Esimesel päeval külastasime Rotterdami (uue ja vana kontrast jne), Den Haagenit (seal käisime suures n-ö kuppelkinos, kus lebatakse mõnusatel pool pikali asendis toolidel ning film jookseb terve kupli ülatuses, vaid põrandal ei ole ekraani.. ühesõnaga, ma pole hea kirjeldaja, seda peab ise nägema ja kogema) ning õhtuks jõudsime Amsterdami (millest sai üks mu lemmik linn, päriselt ka, seda õhkkonda, olustikku, inimesi, tunnet jne on võimatu sõnadega kirjeldada.) Algne plaan oligi seal õhtu veeta, kuid mul jäi see nii kripeldama, et muutsime plaane veidi ümber ja olime seal ka teise päeva lõunani. Võib-olla kirjeldab mu vaimustust see, et olin nõus loovutama suurele outlet külale mõeldud tunde Amsterdamis kolamiseks.
Mis Amsterdamis nii lahedat on? Ma küsiks, mis seal ei ole lahe :) Seal on kõik majad lahedad ja väikse kiikuga (paljud viltu, võib kahtlustada, et ka arhitektid külastavad coffeshope :p), seal on armad poekesed, seal on coffeshopid, seal on jääkohvik, seal on kanepimuffinid ja -kommid, seal on kanalid ja paadimatkad, seal on ilusad kirikud, seal on super inimesed, seal on meeliülendav õhkkond, lahedad aroomid, seal elavad inimesed kanalite peal paadist ehitatud majades, seal on megalahe jalgrattakultuur, seal on kõike.. Keegi pole pealetükkiv või tüütu, kõik on nii omamoodi ja chill. Esimesel päeval olime seal ka öö paiku, need n-ö l...id akendel olid isegi lahedad, mulle meeldisid, Kaido ehmatas veidi ära :D, seal on kõigil hea tuju, keegi ei kakerda ega tuigerda, keegi ei ole ebameeldiv, kõik on sõbralikud.. seal on niiiiiii palju vaadata. Kui keegi läheb sinna, siis soovitan külastada kõike, mis seal on alustades lilleturust ja lõpetades coffeshopidega. Amsterdami see n-ö põhiline kesklinna osa on umbes sama suurel alal kui meie vanalinn (veidi suurem), selle saab mõnusalt läbi jalutada. Kindlasti tasub minna kanalituurile jne. Hollandist jäi uurimata põhja osa, kuid see, mis nägime, viib sinna kindlasti tagasi ja loodan, et juba varsti.
Aa ja kanepimuffinist – sõime selle õhtul hotellitoas ära, aga mitte midagi ei juhtunud.. seal oli lehte olematud grammid, kuid põnev ja ootusärev oli ikkagi ja väga maitsev ka :)
Lõunast hakkasime tagasi Belgia poole kimama ning jõudsime ka eelpool mainitud outlet külla. See näeb välja umbes nagu Pärnus Rüütli tänav (nagu oleks elumajad ja pisike külake), kuid igas majas on mingi brändi outlet, kus võiski saada näiteks Bossi teksaseid 50 euroga.
Õhtul koju jõudes oli täielik chill. Väike film, pisike vein jne.
Vahemärkus – mujal Euroopas on elu ikka odavam kui meil, eriti kui veel arvestada, et meil on keskmine palk palju-palju madalam kui enamus teistes riikides ning riided ja jalanõud on meil eriti ülehinnatud ja suures enamuses ka kaltsud. Toidupoes vaatasime ja imestasime ka, et Eestis on see ja teine kallim ning alkoholi hindadest ei tahaks rääkidagi.
Ilm: oli vahelduva pilvisusega ja sekka ka pisike piisk, kuid sooja taas 25-30 kraadi.

Kuues päev
Brüsseli päev. Brüssel oli ka täitsa sümpaatne linn ning minu üllatuseks väga roheline ja parkide rohke (alustades purskkaevudega platsidest ja lõpetades suure jaapani aiaga). Brüsselis sõitsime suht palju autoga ringi, vaatasime üle lahedad ehitised, paleed, kirikud, platsid ja pargid jne. Kauem peatusime Atomiumi (ehk meie kutsusime seda lihtsalt Aatomiks) juures, külastasime sõjaväemuuseumi ja mini-Euroopat, mis on vaatamisväärsus oma ette. Tegu on suure alaga, kus on igast Euroopa riigist (mõnest mitu) mingi vaatamisväärsus hästi tõetruult 1:1-le järele tehtud, ainult, et kümneid kordi väiksemalt. Eestist on seal paks Margareta, ei oska seda valikud kommenteerida, me seal ühele asjapulgale mainisime ka, et meil on ikka palju lahedamaid asju, mis võiksid esindatud olla.. ta pani selle vähemalt kirja :) Aatomist veel nii palju, et tegu on ebanormaalselt suure ja imeliku... mm.. asjaga, seda peab taas ise nägema.
Seal sees sõidavad liftid, millega saab ülemise pallikese sisse sõita ning avanevat vaadet imetleda. Ja sõjaväemuuseum oli samuti üllatavalt lahe, mul kui naisterahval (kellele üldiselt meeldivad ikka ilusad asjad) oli seal uskumatult fun ja palju vaadata, hästi võimas kogemus. Aga Kaido oskab sellest kindlasti rohkem rääkida, võib-olla meelitan talt paar rida selle kohta välja ka :)
Päev möödus märkamatult ja lippasime veel enne Monsi sõitmist poest läbi, kus tuli taas tõdeda, et seal on asjad ikka mõnusate hindadega, eriti alkohol :) Tagasiteel nägime ka üht huvitavat asja - streikivaid traktoriste kiirteel. Neil (erinevate elukutsete tegelastel) pidi seal olema komme erinevate asjade vastu streikida.. igatahes mu meelest oli see suht naljakas.. mõne traktori pisikeses kabiinis oli terve perekond sisse pakitud, ise olid nad rõõmsad ja ajasid politseinikega juttu ja veeresid paarkõmmend kilomeetrit tunnis edasi.
Ilm: pilves, selge, pilves, selge, pilves, selge ja soe

Seitsmes päev
Tegime ära kiired hommikusättimised, kaasa võikud ja startisime Prantsusmaa poole. Esimesena suundusime Versailles’i lossi poole. Loss jättis võimsa mulje koos oma hiiglasliku aiaga, ikka kohe väga hiiglasliku aiaga.. et kogu aeda läbi vaadata, peaks seal terve päeva olema. Seal on justkui pisike aiakeste labürint, kus igal pool on purskkaevud, ilupõõsakesed, suured kujukesedEdasi läksime Eiffeli torni jahtima, mis hakkas juba kaugelt paistma. Ütleme nii, et torn oligi selline nagu ootasin/ette kujutasin, suur elektriposti meenutav raudkolakas, aga see-eest ikkagi võimas ning õhtusäras vist ka päris kena.
Seal saime ka oma reisi ainukese häiriva vihmasahmaka, kuid sel olid omad positiivsed tagajärjed ;) Edasi organiseerisime omale turistikaardi ja sõitsime enamus sinna märgitud vaatamisväärusi läbi.
Linn on tõesti ilus, mina ei näinud seal ühtki koledat maja, isegi mustanahaliste rajooni sattudes olid majad ikka ilusad. Ära nägime palju-palju ja ka Pariisi tahaks tagasi minna ja veel ringi vaadata. Ning mis kõige toredam, ma sain oma mandlimaiustusi, mida varem ka mainisin. Tegu on siis sajandeid vanade eksklusiivsest mandlijahust tehtud traditsiooniliste maiustustega (pierreherme.com). Ma ei oskagi kirjeldada, mis maitsega (st maitseid on palju.. alustades kohvi ja lõpetades roosi maitsega – rohelised on näiteks pistaatsia maitsega, roosad roosi, kollased sidruni, beešikad vanilje jne) või millised nad olid.. hästi hõrgud ja mõnusad, aga neid tuleb kohe süüa, kuna nad trantsportimist ei kannata ja vajavad kindlat temperatuuri. Enne minekut veel kuulsin, et neid saab ka Londonis, kuid seal ei pidanud pooltki nii head olema. Tänaks siinkohal oma informaatorit, kes mulle neist pajatas, see oli tõesti võimas maitseelamus ja ootamist igati väärt.
Aga Pariis ise õigustab igati oma arhitektuuri- ja kunstimälestiste linna tiitlit.
Mis siis kohe meenub Pariisiga, mida nägime – Eiffeli torn, Louvre muuseum, Sacré Coeur (asub mäe otsas ja sealt avaneb lummav vaade tervele Pariisile), Moulin Rouge, Notre Dame, La Conciergerie, Triomphe du Carrousel ja kõik need teised asjad, pahumpidi maja jne..
Ööeel jõudsime tagasi oma Belgia koju. Belgia kodu ei olnudki Pariisist üldse kaugel, umbes 270 km.
Ilm: vahelduv

Kaheksas päev
Chillimise ja shoppamise päev. Ma varem pole eriti shoppamisest kirjutanudki, see juba näitab, kui vaimustunud ma muudest asjadest (ka) olin. Aga üldiselt saime igasugu vahvaid riide, jalanõu ja aksessuaaride asju. Sattusime heale ajale, kus olid suvised allahindlused ja mitte nii nagu siin, et 1000-kroonise asja saab 850-ga, vaid seal sai 1000-kroonise asja 200-300-ga.. iseenesest oleks ka paari euroga asju saanud, aga panustasime seekord soodsatele, kuid kvaliteetsetele asjadele.
Õhtul mahetsesime Belgia kodus, tellisime sinna pitsat, jõime sangriat ja koorelikööre ning lihtsalt nautisime ja valmistusime tagasisõiduks.
Ilm oli pilves ja selge vaheldumisi. Seal ongi nii, et üks tund on pilves ja võib isegi tibutada, aga tunni pärast on täiesti selge.

Üheksas päev
Krissu ja Anti tegid meile mõnusa hommikusöögi, aitäääh! Pakkisime asju, jätsime hüvasti ja asusime tagasiteele. Kuna tulek oli suht väsitav, otsustasime tagasiteel teha kaks ööpeatust ja sõitu rahulikult võtta ja nautida. Suundusimegi alguses Luxemburgi poole ning enne hüppasime tilkveekoobastest läbi. Olen korra varem ka taolises koopas käinud ja need on ikka lahedad asjad. Kaido oli esimest korda sellises kohas ning tema emotsioonid olid ka vägagi positiivsed. Üldiselt on need koopad miljoneid aastaid vanad ja on tekkinud tõenäoliselt kunagiste maa-aluste jõgede asemele (see konkreetne koobaste kogumik oli peaaegu 100 m sügavusel), kus vihmavee tilkumine on moodustanud huvitavaid vorme. Seda peab jälle ise nägema. Veel enne Luxenburgi sattusime väiksesse külakesse, kus toimus laada moodi asi (kirev üritus, kus olid pikkadel puujalgadel klounid, teatrietendused, ansambel, vahvlimüüjad, juustu- ja vorstidemeistrid, kunstnikud jne). Teele jäi ka koht nimega Huy (huumorimeelt neil seal ikka on). Peale seda jõudsime Luxenburgi – õnnelike inimeste maale. Seal valisin omale ka maja välja, kuhu elama tahaks minna. Luxenburg on tõesti koht, kus võiks päriselt elada. Loodus on üldse alates kesk-Saksamaast nii lahe – näiteks metsad on hoopis teistmoodi kui meil, paksud ja tihedad ja tihked ja lopsakad.. aga see sellesk. Õhtuks jõudsime Hannoveri, mis on tuntud oma messikompleksi poolest. Linn oli suhteliselt tühi (kell oli ka palju) ning sõitsime kogu linna paari tunniga risti ja põiki läbi. Hannover on üllatavalt lahe ja kultuurne linn, mul oli miskipärast ettekujutus, et tegu on mingi väga pisikese linnakesega, kus pole midagi. Tegelikult oli seal ilusat arhitektuuri, vaatamisväärsusi, loodust (isegi palmid), keset linna oli huvitav veekogu, kus ujusid hiigelkalad, linnas olid poed avatud ka peale kella 19 (see jäigi enne mainimata, et enamustes meie poolt külastatud riikides lõppes ostlemisvõimalus kella 18-19 ajal ära ning pühapäeval olid kõik kohad kinni). Samas sinna tagasi küll ei kibele :)
Ilm oli taas täitsa okitoki ja päike paistis ning õues oli pea 30 kraadi.

Kümnes ja üheteistkümnes päev
Võtan selle lõpu lühidalt. Kümnendal päeval oli meil jäänud veel natuke Saksamaad vurada, külastasime üht hiiglaslikku ostukeskuste kompleksi (mu lemmik pood oli ka seal) ja jõudsimegi Poola... suurde ja pikka Poola. Avastasime, et seal on ikka asjad suht katki ja inimesed kummalised ja Kaido avastas veel, et inimesed on kõik ühte nägu – ümmarguste nägude ja lopendavate kõrvadega. Aga veel stiilinäiteid Poolast – traktorid sõidavad maanteedel süüdimatult vastassuunas, ametlikud (navis olevad) maanteed muutuvad vahepeal põlluvahe teedeks (konkreetselt asfaltkatteta põlluteeks) ja siis järsku keset põldu kuskilt jookseb poolteist rida lai asfalttee edasi.. ja need kurvid ja mäed, nagu Kaido ütles „kurvihaldjaid on siin tõesti palju“, paljudes suurtes poodides ei saa kaardiga maksta, ainult üks poolakas (see bensuka kutt) oskab rääkida inglise keelt (natuke oskas ka selle hotelli adminn, kus tagasiteel ööbisime). Poola juures on hea muidugi see, et üks hot-dog (mis minu hinnangul oli tõeliselt-tõeliselt hea) maksis eesti rahas u 10 kr, hotellihinnad jäävad 20-40 euro vahele (ja need on kusjuures tõesti kohad, mis mulle ka meeldivad), aga kohati on sellest muidugi vähe abi kui sularaha parasjagu pole :)
Viimasel päeval sõitsime veel alla 200 km Poolat ning Leedu ja Läti (tegime ka väikse pool-kohustusliku Lido peatuse) ning olimegi lõpuks Eestis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli igati korda läinud, ma ei mõelnud seal olles peaaegu üldse Eesti asjadele ja kuna (õnneks) just sel ajal kui meie Krissu juures olime, olid neil probleemid netiga, ei teanud me peaaegi midagi.. mõnus. Meenus veel see, et lennukeid fännav Kaido tahaks kindlasti, et ma mainiks Prantsusmaal ja Hollandis olevaid lennujaamasüsteeme.. seal on üle suurte maanteede ja kiirteede ehitatud (üldse mitte väga laiad) sillad, kust lennukid üle sõidavad. Ühes kohas läks ka tunnel lennujaama alt ja teises kohas sõitsime jõealusest tunnelist, aga see selleks.
Ja seda ka, et mõnusas tempos automatkad on lahedad.. järgmine aasta võtame siis Odessa ette :)

Kiidan seda inimest, kes selle suutis läbi lugeda ja vabandan kirjavigade pärast, sest mina seda uuesti läbi lugeda praegu ei jõua :)