ood vesipiibule

mmm.. vesipiip on mu selle suve lemmik ajaviite vahend. tarkadest allikatest selgus, et leiutati see juba 17 saj. alguses, mina avastasin ta nüüd.. paar aasta tagasi.

ühe mu kursaõega avastasime oma suure filosoofiasoone just vesipiipu tõmmates. siinkohal tahaksi rääkida sellest, kuidas keegi maailma näeb, kes arvab, et Maa on ainuke elusolenditega planeet? vaevalt! kes usub, et kuskil elab keegi sinu sarnane sama elu, aga arenenumal tasemel ja käib sind siin vaatamas on su kaitseingel näiteks? või kust sa tead, et see ongi tõeline maailm ja magama minnes näed und? vbl see, mida sa pead uneks ongi tõeline? ja kõik situatsioonid, kus sa tunned "siin ma olen olnud, ma tean, mis ta ütleb"? kust sa tead, et sa vahepeal ei olnud kuskil ära ja see on nagu väike meeldetuletuse jupp sulle, et teaks, mis situatsioonis oled ja mis toimub? ning kuidas mõni inimene näeb asju, mida teine ei näe, näeb ette tulevikku?
oh... tahaksin targem olla ja teada...natukenegi