Päike.. igas päevas

it's all about...

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Tallinn, Estonia

:)

reede, oktoober 26, 2007

teisipäev, oktoober 23, 2007

uskumatu lugu

minuga juhtus laupäeval täiesti uskumatu lugu. jubearmas lugu. mina, kui suur silmade ja naeratuse fänn, nägin üht kaunimat naeratust ja silmapaari, mida siiani näinud olen :p sihuke tuhin tuli peale, ja et tunne oli nagu vastastikkune, muutis see asja palju nunnumaks. küll on siin tibatilluke asjaoludest tekkinud takistus, aga küll läheb nii nagu minema peab :p
ei hakkagi pikemalt seletama, kes teavad juba, need teavad, kes tahaks teada, siis küsige.. laivis seletan :D
ja kui mu nn sõjaplaan kannab vilja, siis saavad kõik sellest teada (=

teisipäev, oktoober 16, 2007

hoidke pöialt

hoidke mulle homseks pöialt palun :)

neljapäev, oktoober 11, 2007

ulme

näedsasiis, ka mina leidsin oma bloggi üles, suuresti tänu minnile, kes mulle sellekohase lingi saatis ;)
juudas.. vahepeal on nii palju muutunud, kõik on muutunud, sellest ei tahakski siinkohal pikemalt rääkida, niigi raske uuesti blogijärjele saada (ei luba, et see õnnestub, aga proovin).. ühesõnaga kõikkõik on uus oktoobrikuus, õnneks või kahjuks siis.. osadest asjadest on kahju, osade üle hea meel (elukoht, töö, kool, suhted).. see aeg on vähemalt näidanud palju selle kohta, kes on tõelised sõbrad.. sõbrad ei ole kõikõik uued jubeõnneks :)
aga mul meenus hoopis põnev vahejuhtum. tegin täna strateegilise vea ja läksin stokmanni hulludele päevadele, a mul ei ole ühtki teist poodi lähedal. igatahes, olin toidupoe osas ja märkasin hullunud ostumaniakk-naist (tunneb ära selle järgi, et naine lükkab kahte üleajavat käru enda ees)... naise pilk jäi seisma suurel sildil "täna odavam", all oli hind 19.90, naine krabas kohe purgi pihku (selline stiilne purk, musta paberiga ja kuldse kirjaga, ilma piltideta) ja pikema süvenemiseta toppis kärusse. mees siis küsis lõpuks naiselt: "mis see on?", mille peale naine vastas lahedalt: "ma ei tea, mingi konserv vist, a see maksis kõigest 19.90 ja on nii suur", mees siis võttis purgi pihku ja luges tiba ja ütles siis: "see on ju koeratoit, meil pole isegi koera!". see hetk ei suutnud ma enam oma naeru tagasi hoida, inimesed on ikka uskumatud, ma vahel hullun riietepoes nii (nagu slovakkias juhtus), aga ka siis ei loobi ma valimatult asju korvi..dziisõs..
vot.
aga mai oskagi rohkem midagi öelda. õhtul lähen mingile saunamullivannipaartile, kui on vaffa, siis kutsun teisi sõpru ka sinna, mingi uus koht pidi olema..

igatsen :)

marge